Eesti English Русский
Otsi
 Uudised (15)Uudiste arhiiv

Uisu arengulugu

Uisk on olnud Muhumaa sümboliks Väinamerel ligikaudu 1000 aastat. Laeva vanem nimetus oli huisk, mis tähendas madu või ussi. Selle sõnaga kirjeldati ka saarlaste sihvakaid viikingilaevu, mis ründasid Riia piiskopkonna alasid ja osalesid röövretkedel Skandinaavias. Tõenäoliselt oli raa-purjega uisk üks esimesi purjelaevamudeleid Eestimaal.
 
Kui eelviikingiajal õppisid saarlased neid rüüstanud meresõitjatelt laevaehituskombeid, siis 11. sajandiks olid kiire manööverdamisvõimega purjelaevad kujundanud Saaremaa üheks Läänemere idaosa kaalukamaks jõuks. Hoogne kaubandus Liivilahel, Väina suudmes ja põhjapoolsetel aladel põhjustas sakslastest lõunanaabritega sõjalise konflikti. Kui Eesti saared suutsid vastu seista skandinaavlaste rünnakutele, siis lõunast saabunud ristisõdijate vägi oli liiga ülekaalukas. Vaatamata võõrvõimu kehtestamisele jäi esialgu poolteist tuhat kilomeetrit rannajoont saarerahvale avatuks. 16. sajandil nõrgenes kohalike vasallkondade mõjuvõim ja saarerahva ligipääsu merele hakati piirama. Siiski kohustati vabadikest muhulasi juba 1532. aastast toimetama uisuga  postisaadetisi üle Väinamere. Hiljem lisandusid laevale kaubalastid ja reisijaid. Sadamatesse kerkisid kõrtsid ja uisumeeste öömajad (uisusaun). Jõed olid Saaremaal ja Eesti lääneosas laevasõiduks liiga kitsaks kuivanud, mistõttu uisk kohandati täielikult mereteede jaoks. Kaubaveo eesmärgil laiendati laevakere ja lisati peegelahter. Raa-puri asendati hiigelsuure kahvelpurjega, mis pakkus igapäevast tööd vähemalt neljale uisusulasele. Tuulevaikuses kasutati  kahte aerupaari. 19. sajandi uisu kerepikkus oli Suurel väinal ligikaudu 18 meetrit ja Väikesel väinal 12 meetrit. Suuremad laevad mahutasid kokku kuni kümme hobusevankrit. Postiga alguse saanud muhulaste veokohustus kestis Väinamerel aastani 1894. Viimane uisk nimega Maria lammutati aastal 1925 Pädaste sadamas. Aastal 2009 alustas MTÜ Väinamere Uisk uisu traditsioonide taaselustamist nii merel kui maal.
 
                                                                          Teksti autor: Mihkel Jürisson, 2009



Kuula Mihkel Jürissoni esitlust "Uisu arengulugu" (Muhu Muuseumis, november 2009)
Failifornaat MP3 (12,9 MB)
Tasuta koduleht Elitec-st